Umbkottide laul
Elu pudeneb sõrmede vahelt kui liiv
mis tantsu nii kurba lööb sügise rannal
ja lukku jääb uks, taas ragiseb riiv
elu ise mu achilleuse kannal
Kustub valgus ja eesriie sulgub
nukker kloun püünelt lahkub noruspäi
Nüüd tühjus vaid elulavadel hulgub
Esietendus viimaseks jäi
Umbkotid, Umbkotid, Umbkotid
Sic transit ja gloria mundi
Umbkotid, Umbkotid, Umbkotid,
teeb inimene inimesest hundi
elulaval nii jaotati rollid
kes viimane, statistiks too jäi
jah, mu laulus kõik duurid on mollid
misantstseen nii lõputu näib
Umbkotid, Umbkotid, Umbkotid
Sic transit ja gloria mundi
Umbkotid, Umbkotid, Umbkotid,
teeb inimene inimesest hundi